Täna kirjutades viimaseid lauseid oma teekonnast andragoogiks saan öelda, et olen õnnelik inimene. Seda sellepärast, et julgen ennast peeglist vaadata ning mulle meeldib ennast hoides aga ausalt analüüsida, mida teen, mida olen teinud ja mida soovin teha. Ma ei ole kunagi enda peale kuri, sest püüan õppida oma kogemustest ja tean, kui midagi seekord ei õnnestu, siis järgmine kord läheb paremini. Annan endast alati parima. Muidugi on olnud olukordi, kus oleks soovinud teha teisiti, paraku ei õnnestunud. Sellele järgneb alati mõtestamine. Kohe kindlasti ei ole süüdi teised, minul on põhimõte, kõik soovivad teha asju enda parima ära nägemise järgi nii ka mina. 
Kas julgen täna öelda kellegile, et minust on saanud andragoog ja kuidas see on muutnud minu elu või tulevikus muudab?
Need küsimused on mind saatnud kaks viimast nädalat.  Muidugi julgen öelda. Ma olen veel paremini õppinud mõistma täisikasvanud õppijat ja tundma õppinud andragoogi vastutust ning piire. Minu eneseanalüüs on muutunud veel professionaalsemaks ehk jälgin ja hindan oma tegemisi kõrvaltvaatajana veel rohkem.  Mõistan, et mul on harjumusi, mille muutmine on vahest väljakutse, kas see on vajalik? Luues muutusi omas maailmas, siis ütlen ausalt, on küll. Annan endale aega. 
Muutunud on väga palju. Alustades sellest, et oma igapäeva töös olen viimase kahe aastaga andnud suurema vastutuse oma töötajatele. Samas toetades ja väestades neid läbi nende tugevuste ning tugevdades nende nõrkusi. Need sillad, mis olukordade tarvis oleme loonud on pannud nende silmad särama, kuid mitte kõigil. Töö selles suunas jätkub. Olen õppinud andma tööriistu, mitte ainult ise vastutust võtma. Minu ellu on tulnud imelised andragoogid, kellega koos arenemine ja teineteise toetamine paneb mind tundma väärtustatuna. Seda tunnet saab luua vaid inimestele, kelle andmise rõõm on suurem, kui saamise anum. 
Lõpetuseks soovin tänada kõiki minu teekonnal olnud kaaslasi, kes panite mind erinevatesse olukordadesse, mis tõid esile minus erinevaid tundeid, naeru, rõõmu,  pisaraid, mõtteid, ideid, võimalusi, lahendusi, taipamisi, aukartust, hirmu, uhkust, minu tugevaid ja nõrku külgi. Minu sõnavara on täitunud uue eriala sõnadega ning tunnen uusi teadlasi, kes on aluse pannud just täiskasvanuharidusele.